oli koorene kanapasta pestoga valmis

Koostisained:

3 küüslaugu küünt

õli

1sl punast tsillit

400g farfallesid  

300g kanafileed 

100g pestot

basiilikut

parmesani juust

sool

pipar

Valmistamine:

Pane makaronid keema. Lõika kanafilee tükkideks. Kuumuta pannil õli, lisa juurde küüslauk ning tsilli. Kuumuta veidi ja lisa tükeldatud kana. Pruunista kana ning maitsest karriga. Lisa koor ja maitsesta soola ja purustatud pipraga. 

Farfalled keeda soolases vees, umbes 8-10 minutit ja seejärel kurna sõelal. Pärast kurnamist lisa farfalledele pesto ning sega kõik komponendid omavahel. 

Serveerige pasta koorese kana ning pestoga, värske basiiliku ja parmesani juustuga. 

...oli sinihallitusjuustu kaste valmis

Vaja läheb:
450 g kanafileed
500 g kohvikoort
4 küüslauguküünt
500 g konserveeritud virsikut
2 sp oliiviõli
1 sp tsillipipart
1 sp riivitud ingverit
100 g sinihllitusjuustu
basiilikut
soola
pipart

Valmistamine:
Haki kanafilee pisikesteks tükkideks. Kuumuta pann ja pruunista kanatükid, lisa värskelt hakitud tsillipipra tükid. Prae mõni minut ja lisa küüslauk. Viiluta virsikud ja hakki basiilik. Hauta kana nii kaua kuni kanatükikesed on pehmed. Samal ajal pane riis keema. Riisi võid asendada pastaga. Kui kana on valmis, lisa koor ja virsiku lõigud. Lisa sinihallitusjuust kastmele ja lase ära sulada. Tõsta taldrikule riis ning lisa kaste ja kaunista basiilikuga.

...oli tai köögiga juba tutvust tehtud

Kin khao ehk söö riisi!

Nii soovitakse Tais, kui lauale on kantud kogu söömaaeg, mis koosneb kolmest kuni kuuest erinevast roast. Tais süüakse neid lusikaga, mille täitmiseks võetakse abiks kahvel; söögipulki pruugitakse Hiina päritoluga roogade nagu näiteks riisijahust nuudlite söömisel. Tai road on kerged ja maitsvad ning välimuselt atraktiivsed, alati kaunistavad söögilauda puu- ja köögiviljadest voolitud imepärased õied.

Igal söögiajal on kindlasti esindatud neli maitset: soolane, magus, hapu ja põletav. Et oskuslikult saavutatud maitsenüansid säiliksid muutusteta, tuuakse toit lauale otsekohe pärast valmimist ja seda tasuks meeles pidada ka taipäraste roogade kodusel valmistamisel.

Tai köök näitab kujukalt nii riigi ajaloo varasemate perioodide kui lähinaabrite Hiina ja India mõjutusi. Araabiapärasest kebabist on saanud kohalik vardaroog satee. Indiast on üle võetud vürtsikas hautis curry, mida tailased maitsestavad punase või rohelise currypastaga, rasva asemel pruugitakse kookospiima. Hiinast on üle võetud ka populaarsed kevadrullid, toiduainete aurutamine bambuskorvides, wokpann ja sellega koos wokkimine.

Portugallased tõid tailastele tshillipipra, millest on saanud üks põhilistest maitseainetest. Tänapäeval võibki just Tai kiidelda kümne maailma kõige põletavama tshillipipra kasvatamisega.

Igapäevasteks toiduaineteks on riis ja riisinuudlid, sageli süüakse kala ja mereande nii friteeritult, wokitult, grillitult ja aurutatult kui ka hautiste ja suppide kujul. Kalast ja mereandidest tehakse ka mitmeid maitsekastmeid ja -pastasid. Pruugitakse ohtralt köögivilju nii salatitena kui liha ja kala lisanditena. Sea-, kana- ja veiseliha tuleb lauale paja- või vardaroogade kujul. Maitsestamisest rääkides peab tõdema, et põhja-eurooplase maitsepungadele on kohaliku maitse järgi tehtud roog enamasti liiga põletav, aga ka liiga hapu, magus ja mõru. Kui kõiki neid tailaste poolt nii hinnatud maitseid, eeskätt aga põletavust nõrgendada, on meilgi võimalik maitsenüansse eristada ning roogade maitsest mõnu tunda. Soola asendab Tais enamasti sojakaste, palmi- ja roosuhkur on käibel ka soolaste roogade puhul. Ohtralt pruugitakse maitsetaimi nagu piparbasiilik, koriandrilehed ja -juured, sidrunmünt, roheline münt ja sidrunrohi.

Populaarne on maitsejuurikas galangal ehk tai ingver, laimist on kasutusel nii koor, viljaliha kui lehed. Põletavuse annavad lisaks armastatud mustale piprale ka punane ja roheline tshilli, millest kahte viimast kunagi koos ei pruugita.

Küüslauk, veidi väiksem kui Läänes, on laialdaselt kasutusel nii maitseainena kui toidu kaunistamisel. Olulisteks maitseandjateks on kookose viljalihast väljapressitud kookospiim või kookose toores riivitud viljaliha, soolatud maapähklid ja hapendatud sojaoad, kuivatatud kala ja krevetid, soolakala ja kuivatatud kala, krevetipasta ja austrikaste.

... oli tõeliselt rahvusvaheline itaalia toit omale ajalugu teinud

Kõigist Itaaliale iseloomulikest asjadest on krõbeda põhja ja klassikalise tomati-mozzarell-kattega pitsa tõsiselt maailma vallutanud. Esimesi pitsasid hakati valmistama 18. ja 19. sajandil Lõuna-Itaalias Napoli linnas, kus neid küpsetati puuahjudes.

Pitsat müüsid kitsail tänavail poisikesed, kes oma kaupa läbilõikavate hüüetega reklaamisid. Näljased kunded ostsid erinevate katetega pitsaviile, et neid otse tänaval süüa või koju viia. Aja möödudes hakkasid nii mõnedki soovima pitsa nautimiseks mugavamat keskkonda, mistõttu mitmed ettevõtlikud pagarid pakkusid peagi söömiseks ka istekohti- nii tekkisid pitsabaarid.

 Esimesed pitsabaarid sarnanesid suuresti nendele, millest Itaalia ja ka ülejäänud maailm tänapäeval kubiseb: ruumis on hiigelsuur puudega köetav pitsaahi  ning marmorist töölaual ootel mitmesugused koostisained. Marmorist töölaua ja ahju vahel tegutsevad osavad pitsavalmistajad, kelle virtuooslike etteastete hulka kuulub pitsataina sõrmeotstel keerutamine ja jahedale marmorist tööpinnale virutamine. Mõned neist pitsabaaridest said väga kuulsaks ning panid aluse pitsavalmistajate dünastiale.

1889. aastal kutsuti tolle aja kuulsaim pitsategija Raffaele Esposito Napolit külastavale kuningapaarile linna erirooga valmistama. Esposito küpsetas kolm pitsat: Mastunicola, mida kattis rasv, juust ja basiilik; Marinara ,millel ilutsesid tomatid, küüslauk, õli ja pune;  ning üks spetsiaalselt selleks sündmuseks välja mõeldud pitsa tomati, õli, mozzarella juustu ja basiilikuga, mille punane, valge ja roheline värvus meenutasid Itaalia lippu. Kuninganna, kelle nimi oli Margherita, armus sellesse pitsasse, nii et uhke pitsameister pani oma leiutisele kuninganna auks nime. Kuninganna kiri, milles ta Esposito kulinaarseid oskusi taevani kiidab, on siiani Napolis Antica Pizzeria Brandi pitsabaaris aukohal kõigile näha.

Immigrandid, kes Itaaliast 19. sajandil ja 20. sajandi alguses hordidena lahkusid, tutvustasid algupärast Napoli rooga kogu maailmas. Pitsabaare asutati suuremates Itaalia kogukondades Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Argentinas, Autraalias ja mujal, kus Itaalia esimese põlvkonna asunikud end sisse seadsid. Kuid tõeliselt vallutas pitsa maailma alles 20. sajandi teisel poolel. Sellest ajast saadik on see jõudnud peaaegu kõikjale, kaasa arvatud nii kuged riigid nagu Venemaa, Pakistan ja Brasiilia.

Aja jooksul on pitsa omandanud kohalikele köökidele iseloomulikke maitseid, näiteks Prantsusmaal on paljud pitsad kaetud traditsioonilise mozzarella asemel Emmentali juustuga (imemaitsev!) ning Ameerikas on paljudel piirkondadel oma iseloomulikud pitsad, näiteks Chicago paksupõhjaline pitsa.

Nagu iga Itaalia toidu puhul, on ka pitsa valmistamisel lisaks värskete koostisosade kasutamisele ja itaaliapärasele oskuslikule vähesega läbiajamisele kindlad nipid ja reeglid. 

Divertitevi! (Naudingut!)

...olid juustuspiraalid juba ahjus!

 Juustuspiraalid pesto ja tomatiga

Koostisained
500 g jahu, lisaks pisut ka taina sõtkumiseks
1 tl soola
2 tl kuivpärmi
2 tl suhkrut
300 ml sooja vett
panni määrimiseks üli

Täidis:
3 tl pestot
3 sl ketšupit
2 sl oliivõli
2 tomatit
soola ja pipart
150 g Cheddari juustu

Mida teha

•  Määri küpsetuspann vähese õliga
• Pane jahu, sool, pärm ja suhkur suurde kaussi.
• Mõõda valmis vesi - see peaks olema soe, mitte kuum, sest muidu pärmiseened hävivad.
• Lisa vesi järk-järgult puulusikaga segades jahu hulka, seejärel vormi tainas kätega palliks.

• Raputa töölauale pisut jahu ning pane sinna tainas. Sõtku tainast, kuni see on ühtlane ja sitke.
• Rulli tainas umbes 40 x 25 cm suuruse ristküliku kujuliseks. 

• Täidise jaoks sega väikeses kausis pesto, ketšup ja õli, seejärel määri see tainale.
• Lõika tomatid väikesteks tükkideks ja puista tainale. Maitsesta soola ja pipraga.
• Riivi juust ja puista samuti tainale.

• Rulli tainas kokku ja lõika see 12 paksuks viiluks
• Aseta viilud külg külje kõrval pannile, lõikepind ülevalpool. Kui spiraal on lõikamisel kinni jäänud, siis ava see noaotsaga. Määri toidukile vähese õliga ja aseta see juustuspiraalidele, õline pool all.
• Jäta juustuspiraalid 45-60 minutiks sooja kohta kerkima.
• Vahepeal kuumuta ahi 200 C-ni

•  Eemalda toidukilest juustuspiraalid. Küpseta ahjus 20-25 minutit, kuni saiad on hästi kerkinud, kuldpruunid ning sõrmega kergelt peale koputades tunduvad seest õõnsad. Jäta pannile jahtuma. Serveeri soojalt või külmalt.

...oli laua katmine juba alanud!

Hei!



Enne toidu valmistamist otsustas Piitruut lahti kirjutada mõned sellega kaasnevad põhitõed. Laua katmine oleneb toidusedelist ja olukorrast. Pidulikel juhtudel kasutatakse kaunimaid, igapäevasel söömisel lihtsamaid nõusid. Toome välja kõige põhilisema seoses laua katmisega.

1. Salvrätik 2. Leivanuga 3. Leivataldrik 4. Nimekaart 5. Praenuga 6. Teelusikas 7. Supilusikas 8. Veeklaas 9. Veiniklaas (valge) 10. Veiniklaas (punane) 11. Magustoidu lusikas 12. Koogikahvel 13. Salatikahvel 14. Praekahvel 15. Tass ja alustass (tavaliselt ei panda lauale enne magustoidu pakkumist) 16. Salati taldrik 17. Serveerimisvaagen Hommikulaua katmine: Kui hommikul süüakse võileibu, pirukaid, saiu ja juuakse kuuma jooki, pannakse lauale leivataldrik, tass koos alustassiga, millele on asetatud teelusikas. Kui süüakse külmi suupisteid ja salatit, pannakse lauale külmtoidutaldrik, külmtoidunuga ja –kahvel, tass koos alustassi ja lusikaga. Supi või pudru jaoks on laual supi- või külmtoidutaldrik, lusikas, piimatass või klaas alustaldrikul, kuuma muna- või liharoa tarvis aga praetaldrik, praenuga ja –kahvel. Lõunalaua katmine: Lõunasöök koosneb enamasti supist, praest ja magustoidust. Sel juhul pannakse lauale leivataldrik, supilusikas, praenuga ja –kahvel ja dessertlusikas. Supitaldrikud on perenaise ees virnas. Perenaine tõstab supi taldrikutesse ja ulatab need lauas istujatele. Pärast supi söömist korjatakse supitaldrikud kokku ja jagatakse laiali praetaldrikud. Teine roog koos lisanditega asetatakse vaagnal või kausis lauale ja iga sööja tõstab endale ise ette . kaste antakse lauale kastmekannus. Pärast prae söömist korjatakse laualt ära maitseained ja leivakorv ning kasutatud leivataldrikud. Magustoidu söömisel on laual ainult magustoidunõud, lillevaas ja joogiklaasid. Õhtulaua katmine: Rikkalikuma õhtusöögi puhul, mis sageli asendab lõunasööki, pakutakse pärast külmi suupisteid sooja toitu ja külma jooki või magustoitu. Lauale pannakse need toidunõud ja söögiriistad, mis on mõeldud külmtoidu, prae ja magustoidu söömiseks.

...oli esimene postitus juba valmis!

Hei!

Oleme team Piitruut ehk 6-liikmeline seltskond, keda nüüd paratamatult ühendab toit ja sellest blogi kirjutamine. Hakkame pidama iganädalast kokandusblogi. Blogi eesmärgiks on tutvustada toidu- ja köögimaailma alustades etiketist ja lõpetades rahvusköökidega. Kuna ise oleme köögis pigem võhikud, siis on kokandusblogi meile kõigile paras väljakutse ning enesearendus.

Kord kuus hakkame tutvustama erinevate rahvuste kööke ning proovime teemakohaseid toite ka ise valmistada. Toidutegemist saate jälgida ka väikestest videotest, mis esinevad samuti kord kuus. Meie blogi postitused on vürtsitatud erinevate omapäraste piltidega.

Teie Piitruudikud!